Nonii. Hehe, mitu nädalat ma siia kribanud pole? :D Ma vabandan südamest, et teid, kallikesed, nii unarusse jätnud olen :D. Ma ikka uskumatult laisk. Aga ok, tegelikult on mul lihtsalt nii palju tegemist, et ma ei jõua oma blogi peale mõeldagi. Igatahes hoiatan juba ette ära, et ma ei viitsi detailidesse laskuma hakata.
Nii, kõigepealt siis midagi uuesti Micheldorfist. Ma niisama joonistasin ja pärast tuli välja, et peame loominguliselt väljendama oma vahetusaastat. Ma siis mõtlesin, et kirjeldan oma aastat selle pildi abil. Ütlesin, et see pilt tähistab mu lõpetamata aastat vms. Ma ei mäleta kah enam :D.
Ja niiiiiiiiiiiiiiiii tore üllatus ootas mind ühel hommikul!! Parim üllatus EVER!!!!!
Üle eelmisel reedel sain järjekordse paki Eestimaalt, kus mõned asjad olid ka Iirimaalt pärit. Ja muidugi on maiused nüüdseks otsas (mina sõin arvatavasti kõige rohkem :D:D). Aga nii tore. Lihtsalt niiiiiiiiiii tore :):):).
Okei, aga nüüd siis minu igapäeva elu juurde. Tegelikult on nii palju juhtunud, et ma ei mäletagi enam, millest kirjutada. Kõik ei ole meeles :D.
Aga alustaks siis Linzis käimisest. Linnas nimega Linz elab mu hostvanaema ning mõned nädalad tagasi (kuu alguses vist) läksime talle külla. Päris lahe oli, käisime niisama linna peal, siis käisime mingis muinasjutu muuseumis, kinos, käisime veel ühe 700m kõrguse mäel, kust oli võimalik näha 120 km kaugusel olevaid 2km kõrguseid mägesid. Ja see oli niiiiiii kuradima ilus. Kuna mul oli fotokas otsas, siis mul polnud võimalik võtta ühtegi pilti.
Vahepealset aega ma eriti ei mäleta :D... (aju, nagu ma olen). Igatahes olen võitluskunsti täiega palju teinud :D. Alguses oli keha üleni valus, oleks nagu sinikaid täis olnud. Aga mulle nagu täiega meeldib, seltskond on seal nii tore jnejne, pärast trenni lõppemist poisid kallistavad ja aitavad mul saksa keelt õppida :D. Tüdrukud muidugi ka, aga poisse on lihtsalt rohkem :D. Toob mulle kohe naeratuse suule, haha :D. Õpetajad on ka lahedad :D. Ühekorra tegi üks õpetaja nimelt minu pärast inglise keelse tunni, ja kui ta ühe korra ära unustas, siis üks noormeestest hüüdis: "In english, please!". Hehe, nagu jumala lahe. Trenn on muideks 5x nädalas, 2h päevas :D:D. Äge. Loodan, et mul üle ei viska. Kuigi ma eriti osav võitluskunstis ei ole (olin sellest teadlik juba enne võitluskunstiga alustamist), ei ole ma siiani sellest eemale suutnud hoida. Aga, tänu sellele, et ma võitluskunstis käima hakkasin, sain teada, et paindun veidi rohkem kui teised. Ise üllatusin ka, kui palju ma ikka suudan. Nagu ma poleks ealseki uskunud. Tänu sellele pole kõiki võtteid minu peal võimalik proovida, sest need lihtsalt ei tööta :D. Ja siis õpetajad näitavad minu peal, kuidas "ülipaindlikega" hakkama saada, haha :D.
Koolist nii palju, et see on täiega igav. Ausalt. Mitu korda olen peaaegu magama jäänud. Kuigi pere vestlustest saan juba osaliselt aru, siis koolis ma ei saa milleskist aru. Täitsa võimalik, et esimese semestri lõpetan ilusasti viitega :). Ma olen nii laisk ka, et isegi inglise k ei viitsi eriti koduseid töid teha (tegelikult minu koolis on nii kõrge inglise keel, et ma vahest ei saa arugi, millest nad räägivad). Ja haha, ühekorra magasin nimelt kaks tundi sisse, sest ma olin lihtsalt nii väsinud :D.
Muide, üritan nii palju kui vähegi saan saksa keeles rääkida. Perega räägin peaaegu alati saksa keeles, sest nemad saavad minu pudikeelest aru, aga võõrad vaatavad mulle lolli näoga otsa :D. Ja päris raske on ikka kolme keelt korraga rääkida. Vahel on ikka sõnu nii raske leida, isegi eesti keeles. Nagu totaalne alaareng on toimunud :D. Tänu saksa keele õppimisele :D. Aga ma tahangi, et lõpuks oleks mu eesti keel täiega väärakas. Jumala lahe oleks. Ja kusjuures vahepeal mul oligi eesti keelel aksent juures (vähemalt Liisa väitis nii). :D:D
Nojaa, üks teine õhtu veetsin koos yfukatega, käisime niisama Viinis ringi. Saatsime ühe yfuka koju (mitte otseselt, aga ma ei viitsi pikemalt seletada :D), sellepärast saimegi kokku. Toredad inimesed on :).
Ahjaa, 11.11.11 veetsin oma õhtupooliku jällegi teiste vahetusõpilastega. Nojaa, see oli ka tore :D. Parem ei hakka lähemalt rääkimagi :D. Igatahes, lahe oli lugeda raamatut, milles ei olnud absoluutselt võimalik aru saada (imelik raamat oli lihtsalt), ja McDonald'sis oli ka lahe poolunes olla :D. Ja siis muidugi kell viis hommikul tund aega üksinda rongide peal seigelda oli ka lahe -.- . No okei, kuna Geir nii väga soovis, et ma kirjutaksin ka temast, siis palun väga :D. Et siis Geir ja Ignacio korraldasid meie lõbusa kokkutuleku. Jaja, olete väga lahedad :D. Järgneva kahe päeva jooksul magasin vist kokku vaid kaheksa tundi. Mul lihtsalt ei olnud und :D. Ja Liisat oli ka nii põnev joonistada :D, ei suutnud kohe käest panna. Ma ikka nii õnnelik, et sa, Liisa, selle pildiga rahul oled :).
Niiiiiiiiii, nädal aega tagasi olin siis neli päeva Grazis, Liisa juures. Jaa, veits lollusi sai ka tehtud, haha :D. On, mida mäletada :D:D. Igatahes, tagasi sõites armusin Austriasse, sest loodus on nagu võrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrratult ilus. Lihtsalt imelineeeeeeee. Nagu mingi muinasjutumaa.
Ahjaaaaa, Leane, mäletad, kui te Heleniga viimast korda mind Eestis külastasite? Igatahes, kui pärast Heleni lahkumist läksime niisama jalutama (Pif, väike nunts, oli ka meiega), siis nägime kooli juures neid vabatahtlikke erinevatest riikidest, ööbisid koolis jne. Igatahes, kui ma St. Pöltenis Rohelistel Päevadel käisin, ja kui me pärast inimestega niisama juttu rääkisime, siis tuli välja, et üks tüdruk nendest koolis viibinud vabatahtlikest oli ka meie seas. Nagu ma olin nii üllatunud :D:D. See tuli välja siis, kui tüdruk ütles, et on Eestis vabatahtlikuks käinud, kusagil Imavere lähedal. Siis ta küsis, et kus ma elan ja ma ütlesin, et Oisus. Ja siis tal jäi suu ammuli :D, ja mul ka :D. Maailm on ikka väike :D.
Ja igasuguseid naljakaid asju on juhtunud. Nt, kui käisin mig.ametis, siis järjekorras oodates hakkas mul igav, ja kuna ma olin oma läpaka kaasa võtnud, võtsin selle lahti ja hakkasin kaardi mängu mängima. Ühekorra said mul käigud kuidagi otsa (vähemalt minu arvates), ja järgmisel hetkel minu kõrval istunud naine sõna otseses mõttes aitas mind hädast välja. No mida hekki ikka, ma siiani naeran :D:D:D. Nagu lihtsalt näitas näpuga, mis kaarte ma tõstma pean. Ma mingi pool tundi naersin omaette nagu mingi totakas :D. Piinlikuid asju on ka ikka megalt juhtunud (nii minulik ju siiski). Aga mõnikord saan ennast tänu oma vahetusõpilasstaatusele välja vabandada :D.
A, ja ikka veel imestatakse mu joonistamisoskuste üle. Aru ma ei saa... :D
Ja joonistamisega seoses... Haha, mu hostõde pani koolist minu pärast ühe ülimegahea pliiatsi ja kustukummi pihta. Nagu see on ju nii armas :D. Eks koolis ole neid palju ja kuna mul pliiatsid suht väikesed tömbikesed juba, siis pole ju selles halba midagi :D.
Ja nüüd siis mu raamatust. No ma ei tea, mõtlesin küll, et saan paari kuuga sellega ühele poolele, aga nojah... :D. Nüüd olen ikka taibanud, et see võtab ikka rohkem aega, kui plaanisin :D. Aga noh, loeb lugu, mitte valmimiskiirus.
OMG, ma just avastasin, et nüüd on ju 26.11.11 - st, ma olen juba KOLM KUUUUUD siin olnud! Deem, see läheb ikka nii kiiresti.
Okeiiii, kallid ja musid teile kõigile praeguseks :):).
(L)
No comments:
Post a Comment