Rainy days are yours to keep

Okei :).

Eile jõudsin Micheldorfist tagasi, olime seal 14-16 okt. Nagu mega ilus oli, uskumatu ikka. Esimest korda elus nägin mägesid :):):):). Nagu niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus. Ma lähen sinna elama. (Aga ok, ma olen kindel, et kui lähen järgmisesse ilusasse kohta, siis lähen sinna ka elama :D)

Ööbisime tuhande aasta vanuses lossis. Hoiatati küll, et on väga külm (ja ma võtsin hunniku pakse asju kaasa), aga tegelikult oli jumala soe. Kandsin mõttetult oma paksu talvejopet, pusasid jne kaasa. :D Nende pärast ei mahtunud mu teksad kohvrisse ja pidin need maha jätma.

Teen siis lühida kokkuvõtte: päeval olid meil igasugused arutlused, grupitööd jms, vahepeal tegime ka "energizereid", õhtuti mängisime lahedaid mänge. Söök oli hea, ühe korra pakuti ka jõhkralt "tulist" tšilliga värgendist, mis keeras mu kõhu veitsa tuksi :D. Aga noh, kurta ei saa.

Ja meie seltskond - no kõik on uskumatult toredad. :):)

Natuke kurb oli pühapäeval tagasi koju minna.

Ei hakka eriti pikalt kirjutama, sest lisasin hunniku pilte. Üks pilt räägib ju rohkem kui tuhat sõna :).

Jaapanlased õpetasid origamit tegema. :)

Mängisime ühte mängu, kus ei tohtinud kolmnurga sisse astuda, aga samas pidi ise teised sinna sisse lükkama.

Jajah. :)

Micheldorf :)

Ma tean jah, et ma ei oska piltide peal normaalne olla, aga noh. Keda huvitab? :D Igatahes mu seljataga on see samune loss. :)

Meie. Erinevatest maailmanurkadest :)

Lossi rõdul.

Liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisaga :)

Austria Milka

Mulle lihtsalt meeldib see pilt :). Tagasiteel raudteejaama.

Jah, see on meie loss. Paistab küll suht lähedal, aga kuna see mäe otsas, siis võttis sinna minek üle tunni aja.

Vau. Õnneks läheme sinna veel tagasi :).

Aga täna oli mul koolis mega raske ärkvel püsida. Nagu ma olin lihtsalt nii müde. Lugesin hostema kingitud saksa-eesti raamatut, proovides õppida lauseid, aga uni lihtsalt tikkus peale. Õps rääkis ka arusaamatus keeles klassi ees. Lõpuks varjasin näo oma käega ära (kuigi istun esireas, on mu koht õpetaja suhtes väga heas kohas) ning panin silmad kinni. Aga just siis saatis mulle Liisa sõnumi :D ja ma ärkasin võpatades üles. Ja siis muidugi vabandasin klassi ees oma telefoni plärina pärast, ise unest veitsa segaduses :D. Jäin vabandusega isegi natuke hiljaks, sest ma ei mõistnud kohe, mis toimub :D. Natuke naerdi, aga siis mindi oma tegemistega edasi :). Õnneks oli mul täna 4 tundi, niiet polnud midagi hullu.