Esimesed päevad hostperega

Okei, kirjutasin just enne pikalt pikalt siia, aga nojah, see kõik kadus. Täiesti ebanormaalne.

Aga noh, eks ma siis kriban uuesti. Teen võimalikult kiiresti, niiet ignoreerige igasuguseid vigu.

Eile kusagil kahe-kolme ajal kohaliku aja järgi kohtusin esimest korda hostperega. Enne seda olin nagu niiiii närvis. Põdesin, et äkki ma ei meeldi neile jne... Mu peas oleks olnud nagu tuhat küsimust korraga. Igatahes, mulle tulid vastu hostema, õde ja õe sõbranna. Esimene mõte neid nähes oli, et whaaaaat, nad on niiiii väikesed?! Nad on väga peenikesed ja minust natuke ehk lühemad... Aga nad on ka väga ilusad. Haha, ja mu nägu oli kogu aeg naerul...

Ja siis me läksimegi neljakesti (minu raskeid kohvreid tassiti siis Flora ja Elisabethi poolt, kuigi ma iga natukese aja tagant ütlesin, et ma võin ise ka tassida, haha) jalutades lähedal asuvasse raudteejaama, istusime rongile ja sõitsime mu tulevasse koju, kus ootas mind hostisa. Kodu uksel ilutses (ja ilutseb siiani) "willkommen" silt, kuhu oli ka eesti keeles "tere tulemast" lisatud :):). Lisaks valmistas hostisa minu tuleku puhul riisi, kana, salatit jms, mis olid väga head... Ta oskab muide väga hästi süüa teha. Aa, ja vahepeal õppisin Flora ja Sarahi abiga Uno mängimise selgeks, haha.... Pärast seda, kui kõhud olid täis ja Sarah oli ära läinud, läksime neljakesti jalutama, et ümbrusega tutvuda saaksin... Eriti kaugele me ei jalutanud, kuid see-eest näitas Flora mulle kodust viie minta kaugusel asuvat shoppingu senterit. Pärast vaatasin Floraga Jää aeg kahte, mis oli puhtas saksa keeles. Aga nojah, ma olin seda enne vähemalt neli korda näinud, niiet mul on see põhimõtteliselt peas.

Jaaaaah, mu uus kodu asub väääga ilusas kohas. Metsaga kaetud mäed (nende jaoks künkad) ümberringi, jõgi... ohjah. Kodu on umbes nagu ridaelamu, kolme korruseline, viimasel korrusel on siis magamistoad, kus on ka mul endal väike tuba. Lisaks on veel siin väike roheline aiake.

Tänane päev oli väga tegevusrohke. Hommikul sõime kolmekesti väikeses aias hommikust (Bernhard oli juba ammu ammu tööle läinud) ning olime niisama. Siis läks Flora tööle ja jäin Elisabethiga kahekesti. Seejärel jõudis Bernhard uuesti koju ning panime riiulid ja muid värke mu toas paika. Seejärel tegin koos Bernhardiga natuke süüa. Pärast viis Elisabeh mind Viini, et saaksin sellega natuke rohkem tuttavaks. Ma ei kujuta ettegi, kui mitu tundi me seal veetsime.... Igatahes olime suht kaua ära, hehe... Kõigepealt läksime Florale töö juurde külla. Ta töötab Viini kõige suuremas shopingu tänaval asuvas ühes restoranis. Tellisime sealt endale kuumad joogid. Mina tellisin M-suuruses tassis tumeda sokolaadiga kohvijoogi, mille peal oli paks paks sokolaadi vahukiht või midagi sellist. Ma ise ka ei tea täpselt. Igatahes, see oli IME hea. Maksis küll suhteliselt palju (3 eurot), aga seda väärt. Pärast oli kõht nii täis :D.

Igatahes, seal samas on üks hiigelmegasuur raamatupood. Nagu mingi kolm suurt korrust. Veetsime umbes tunnikese seal ning Elisabeth ostis mulle töövihiku, koos CD-ga ja puha, et saaksin saksa keelt õppida :D. Seejärel suundusime kesklinna, et minna vanasse suurde kirikusse. See kirik (Stephansdom) asub täpselt Viini keskel ja see on väga tähtis. See kirik on tõesti suur. Ja ilus. Ning lisaks on see üleni igasuguseid nikerdusi täis. Kõndisime ühest Stephansdomi kirikutornist üles, kus oli täpselt 343 astet. See oli alles katsumus, hehe :D. Üleval olles saime Viini linna vaadata. Nagu see on tõesti ilus - kõrged mäed paistavad kauguses, väikesed rohelised aiakesed katustel, suured pargid majade vahel.... ohjah. Seejärel läksime vanalinna, mis oli ka väga ilus (pean kogu aeg sõna "ilus" kasutama, sest kõik ON lihtsalt ilus). Lisaks oli vanalinn väga vaikne ja inimestest tühi, mis meeldis mulle. Nägime hobuseid kaa :D. Ja see vaikus - see lõppes nii imelikult ära. Lihtsalt järsku tuli meile vastu suur sõidutee ja inimesed siblisid igal pool. Igatahes, läksime üle sõidutee otse parki, mis oli jällegi väga ilus. Hoolitsetud, roheline, lileline, palju purskkaevu, tiigikesi.... Siis kõndisime jõe ääres, mis voolab läbi ka minu kodurajooni. Pärast seda olime päris väsinud ning läksime metroo ja bussiga koju. Pakkisin kodus olles oma asjad täielikult lahti, seejärel sõime Bernhardiga kerget õhtusööki ning vaatasime õhtu otsa sarja Mentalist (oli vist selline nimi). Ja see oli ka saksa keeles. Enne Mentalisti vaatamist käisime veel naabrite juures (kellel on üks valge pisike kutsu Coco(ei tea, kas kirjutasin õigesti)), kes aitasid mu läpakat wifiga ühendada, mis tegelikult polnudki midagi keerulist. (Mu arvuti ei tahtnud kuidagi ühendatud saada, ei küsinud passi, blablabla...) Ja Mentalisti ajal oli arvutis ning kirjutasin blogisse oma pikka juttu, mis muidugi kadus.

Jap. Kindlasti jäi midagi kirjutamata.

Maxi pole veel näinud, ta tuleb arvatavasti kolmapäeval.

Aa, ja need eesti sokolaadid ja kommid, mis ma kingituseks hostperele tõin, meeldivad neile väga. Sokid ka :D.

Ja veel, mu nime hääldamine valmistab siin väga suuri probleeme. Nagu kõik hääldavad seda niiiiii naljakalt, haha. Aga küll nad selle selgeks saavad.